Levinud ajaloomüüdid

Seoses kirikute ja koguduste seaduse muudatuste aruteluga on taas teravnenud huvi õigeusu kiriku ajaloo vastu Eestis. Erinevad eksperdid, teoloogid, eri konfessioonide esindajad ja ajakirjanikud avaldavad aktiivselt oma seisukohti, kuid sageli unustatakse pöörduda faktide ja ajaloo kui teaduse poole.

Kontrollimata teave ja sündmuste subjektiivsed hinnangud tekitavad müüte, mis moonutavad avalikkuse arusaama tegelikust olukorrast. Müütiline mõtlemine asendab keeruka ajaloolise tegelikkuse lihtsustatud skeemidega, mis takistab toimuvast objektiivse arusaama kujunemist.

Kuna teema on endiselt aktuaalne, käsitleme selles rubriigis Eestis õigeusu ajalooga seotud levinumaid müüte. Meie eesmärk on anda lugejatele faktipõhine alus, mille põhjal kujundada keeruliste ajalooliste protsesside kohta oma tasakaalustatud arvamus.

Müüt 1: Õigeusu levik Eestis ja Peeter I Läänemere-provintside vallutamine on omavahel otseses põhjuslikus seoses; eestlaste ja lätlaste massiline üleminek luterlusest õigeusku oli tingitud lootustest saada maad, vabaneda kohustustest, ümber asuda soojematesse piirkondadesse ning muudest kasuahnusest ajendatud huvidest.

Müüt 2: EAÕK asutas Konstantinoopoli patriarh Meletios 1923. aastal.

Müüt 3. Vene Õigeusu Kirik loodi Stalini poolt Teise maailmasõja ajal mõjutusvahendina ning seda ei ole kunagi käsitletud puhtalt religioosse organisatsioonina. Loomulikult tegeleb see ka usulise tegevusega.

Müüt 4: 1945. aasta kevadel likvideeriti EAÕK Eestis ning selle asemel asutati Vene Õigeusu Kiriku Eesti piiskopkond, mis (vt eespool)…

Müüt 5: 11. augustil 1993.a. EAÕK Sinodi eksiilis volikirja alusel taastati Eestis EAÕK.

Müüt 6: 2002. aastal tekkis Eestis teine Õigeusu Kirik.