Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sinodi pöördumine
Jätkuv sõda Ukrainas ei jäta ükskõikseks Eesti elanikke. Väga paljudel on sugulased või lähedased sõjatsoonis, aga mis kõige traagilisem, mõlemal poolel. Selle sõjalise vastuseisu kajad jõuavad ka meie maale, kas siis läbi otsese inimestevahelise suhtluse või maasimeedia kaudu, tõmmates tollesse vastuseisu ka Eesti elanike meeled ja südamed.
Selle teema üle arutlemine kutsub esile valu, mittemõistmise, heitumuse, aga ka vaenulikkuse ja vihkamise inimeste vahel, mis võib lõpuks viia lõhenemiseni meie ühiskonnas. Kõik see kurnab inimeste hingejõudu ning kisub eemale igapäevastest olulistest töödest.
Kõlavad süüdistused meie Eesti Õigeusu Kiriku aadressil, justkui kutsuks meie Kirik üles konflikti ja vägivalla jätkumisele, kuigi midagi sellist pole kogu sõja jooksul olnud ega saagi olla. Meie Kirik on kõigi sõdade vastu, ta on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tegutseb paljurahvuselises ühiskonnas, kuhu kuuluvad eri haridustasemega, erineva kultuurilise päritoluga ja poliitiliste vaadetega inimesed. Meie kirikutes käivad nii kohalikud inimesed kui ka sõjapõgenikud. Kiriku ülesanne on anda kõigile ainus muutumatu külgetõmbe keskus – Kristuse õpetus, mille taustal kõik ajalik ja muutuv peaks jääma tahaplaanile. Selles on Kiriku missioon. Selles on tema rahutegev ja ühendav ülesanne.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik toetas Eesti Kirikute Nõukogu 19.03.2022 otsust, mis mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas. Samas aga jätkuvad üleskutsed, et Kirik annaks poliitilise hinnangu käimasolevate sündmuste kohta ning esineks pidevalt poliitiliste avaldustega. Aga kui Kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?
Kirik on kutsutud kuulutama rahu Kristuses, selles on tema kutsumus. MPEÕK kogudustes kõlab just selline jutlus. Tänu sellele saavad erinevate vaadetega inimesed osaleda jumalateenistusel ning saada vaimulikku tuge ja tröösti. Evangeeliumis kutsub Kristus üles armastama nii ligimest kui ka vaenlasi, ja see ei ole mingi kättesaamatu ideaal, sest see on realiseerunud nii Kristuse enda kui ka paljude pühakute elus.
Esimesed sammud sellel teel on vihkamise väljajuurimine oma südamest. Praegusel ajal palume me igal liturgial: “Kes Sa meile andsid käsusõna, et me armastaksime Sind, meie Jumalat, ja oma ligimest, tee nii, et vihkamine, vaen, solvamised, verevalamine ja muu ülekohus lõppeks, tõeline armastus aga valitseks Ukrainamaa inimeste ja meie kõigi südametes“. Kui meil õnnestub saavutada selline armastus, siis on lootust, et sõja lõppedes viha õhutamine lakkab. Kui aga sõda lõpetatakse üksnes relva jõul, ent vastastikune vihkamine ei saa ületatud, siis ei saa me olla kunagi kindlad, et konflikt ei võiks uuesti puhkeda.
Kirikul on ka prohvetlik kutsumus, viia inimeste teadvuseni Jumala tahet rahva kohta. Me tunnistame alandlikult oma vaimulikku mõõtu ja ei pea ennast maailma mastaabis prohvetiteks, piirdudes selles teenimises eelkõige oma vastutusalaga – Eestimaa õigeusu kristlastega, meie koguduste liikmetega ning jätame kohtumõistmise riikide valitsejate ja vaimulike liidrite üle ainsa eksimatu Kohtumõistja – Jumala hoolde.
Koguduseliikmeid kutsume endiselt üles palvetama. Palvetama Ukraina eest, et häda ja viletsuse ajal võtaks Issand vastu meie palved ja alandlikud pisarad, et Jumala armastuse valgus valgustaks iga inimest, kes selles maailmas kannatab. Kutsume üles palvetama ka meie Kiriku eest, et me saaksime takistusteta jätkata oma rahu teenimist.
Kõiki neid, kes võtavad vastu poliitilisi otsuseid, või kes töötavad konflikti kajastamisel massimeedia kaudu, kutsume üles vaoshoitusele ja mõistlikkusele sõnades. Me näeme, kui lihtne on lõhkuda rahu ja kui raske on seda hiljem taastada. Otsigem rahu oma südameis, oma peredes, meie ühiskonnas.
“Aga rahu Jumal olgu teie kõikidega! Aamen“. (Rm. 15, 33)
+ Eugeni, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit, MPEÕK Sinodi esimees
+ Laatsarus, Narva ja Peipsiveere piiskop
+ Sergi, Maardu piiskop, Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop
Ülempreester Oleg Vrona
Ülempreester Vitali Gavrilov
Ülempreester Daniel Lepisk
Ülempreester Andrei Vassiljev
Sergei Männik
Oleg Burdeinõi
Tallinnas, 6. oktoobril 2022. aastal