Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni paasaläkitus
TALLINNA JA KOGU EESTI METROPOLIIT EUGENI PAASALÄKITUS
ülemhingekarjastele, vaimulikele ja kirikuteenijatele, mungaelupidajatele ning kõigile
Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku liikmetele
Issandas armastatud ülemhingekarjased, austatud isad,
aulised mungad ja nunnad, kallid vennad ja õed!
Ristilöömisele ja ülestõusmisele eelnenud päevil pöördus Kristus, meie Päästja, oma jüngrite poole lohutussõnadega, mis on täis sügavat tähendust: Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik (Lk 12:32). See üleskutse muutus veelgi asjakohasemaks pärast ristilöömist ja enne ülestõusmist, kui apostlid leidsid end pärast oma Õpetaja häbiväärset hukkamist Temast lahutatuna. Ja kõigil järgnevatel rasketel aegadel kõlavad need sõnad lootustandvalt, vaimu ergutavalt ja elu kinnitavalt kõigile Kristuse ustavatele jüngritele – kõigile õigeusklike kristlastele. „Nüüd on teil muretsemist,“ütleb Issand oma jüngritele viimases vestluses, “aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära (Jh 16:22).” Juba peaaegu kaks tuhat aastat elab Tema püha Kirik selle imelise sündmuse rõõmust, apostlite uuest ja pidulikust kohtumisest ülestõusnud Issandaga, ning eriti tugevalt avaldub see rõõm Kristuse ülestõusmispüha päeval. Millised õudused ka ei ümbritseks Kristuse pisikest karja väliselt, millised koormavad mured enda ja ligimeste pärast ei piinaks kristlasi seestpoolt, püsivad Issanda sõnad tõestena – keegi ega miski ei saa meilt võtta Tema võiduka ülestõusmise rõõmu.
Pühade isade sõnul on üks ülestõusmispüha keskne tähendus vaimne ja helge rõõm, mis ületab igasuguse hirmu. Püha Hesykius, Jeruusalemma preester, kuulutab oma „Esimeses sõnas püha ülestõusmispüha kohta”: „See on evangeeliumi rõõmu päev, sel päeval on Issand üles tõusnud, äratades koos endaga ellu Aadama soo, sest Ta sündis inimesena ja tõusis üles, olles võtnud inimese kuju. Täna avatakse tänu Ülestõusnule paradiis ja Aadam sünnib uuesti, Eeva leiab lohutust, süüdistus lükatakse kõrvale ja Kuningriiki valmistatakse ette. Inimene päästetakse ning kummardatakse Kristust, sest Tema, kes surma võitis, piinaja aheldas ja põrgu rüüstas, tõusis taevasse kui Kuningas – võidukalt, kui Juht – au sees, kui Juhataja – õpetusega, öeldes Isale: „Siin olen mina ja lapsed, kelle Sa mulle andnud oled (Hb 2:13).“
Kristuse kirik on maailmas rännanud juba kaks tuhat aastat. Selle ajaloos on olnud tagakiusamise perioode, on olnud suhteliselt rahulikke aegu, kuid pole olnud aega, mil Kirik poleks tundnud muresid. Praegune aeg on täis mitte ainult muret, vaid ka pettust, valet ja kavalust. Kuid me pole kutsutud mitte nukrutsema ega meelt heitma. Inimene, kes järgib Kristust, kannab oma risti Tema käsusõnade teel, õpib murede keskel Temalt leebust ja alandlikkust. Õpib rõõmustama ja tänama. Seda teed käiv Kristuse pisike kari on võimeline üle saama igast hirmust ja lahkmeelest, toetudes vankumatule usule Evangeeliumi tõotusse: Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast (Jh 14:21). Külastagu ülestõusnud Issand, taevase ja maise Kiriku ainus Pea, täna ja alati nende südameid, kes on valmis Teda teenima vaimus ja tões (vrd Jh 4:23,24).
Pühitsetud valitsejad, austatud isad, kallid vennad ja õed!
Pühade pühal, Kristuse helge ülestõusmise päeval soovin teile vaimset rõõmu, kehalist ja hingelist jõudu, kindlust õigeusu hoidmisel, väsimatut armastust, tervitades teid lühikese, kuid kõikehõlmava ülestõusmispüha tervitusega: „Kristus on üles tõusnud!”
+ Eugeni
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Kristuse paasapüha, 2026