Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku seisukoht Riigikogus vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muudatuste kohta
19.06.2025
Kolmapäeval, 18. juunil 2025, võttis Riigikogu vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatuste uuendatud versiooni. Algne variant saadeti 24. aprillil 2025 Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise poolt tagasi Riigikokku ettepanekuga viia seaduseelnõu kooskõlla põhiseadusega. President juhtis tähelepanu usu- ja ühinemisvabaduse piirangute ebaproportsionaalsusele, märkides, et “…ei saa kehtestada ebaselget ja ulatuslikku keeldu, mis tungib usu- ja ühinemisvabaduse tuumani ning pole demokraatlikus ühiskonnas vajalik…”.
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik konstateerib kahetsusega, et vastu võetud seaduse versioon sisaldab vaid osalisi muudatusi, kõrvaldamata põhilisi vastuolusid põhiseadusega. Seadus näeb endiselt ette sekkumist usuliste ühenduste sisemisse ellu, seades need olukorda, kus nad peavad tegema otsuseid, mis võivad olla vastuolus südametunnistuse ja kanoonilise õigusega.
Seoses Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku pea metropoliit Stefanuse avaldustega peame vajalikuks selgitada oma seisukohta. Esitatud ettepanek vikariaadist ja kanoonilise kuuluvuse muutmise kohta ei saa olla arutlusel väliste asjaolude surve all või õigusliku ebakindluse tingimustes. Kanooniline osadus ja kiriklik kuuluvus on sügava vaimuliku tähtsusega küsimused, mida tuleb lahendada kiriklike traditsioonide ja kanoonilise õiguse alusel, mitte poliitiliste protsesside mõju all. Oleme tänulikud väljendatud koostöövalmiduse eest ja loodame, et tulevikus, rahulikumas olukorras, on võimalik konstruktiivne dialoog kõigi Eesti õigeusu kogukondade vahel vastastikusel austamisel ja kanoonilistel põhimõtetel põhinevate koostöövormide üle.
Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku arvates presidendile esitatud seaduse versioon ei arvesta presidendi märkustega täielikult, sisaldades vaid piiratud muudatusi, mis ei kõrvalda just neid põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid, mis olid algse tagasilükkamise põhjuseks. See tekitab muret põhiseaduslike põhimõtete järgimise suhtes. Riigikogu seaduse muutmise arutelu käigus esitatud argumentatsioon ei vasta meie hinnangul piisavalt tõstatatud küsimustele muudetud seaduse vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis võib viidata sellele, et õiguslikud alused ja usuvabaduse kaitse rahvusvahelised standardid ei saanud seadusloomeprotsessis piisavat tähelepanu.
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik väljendab lootust, et Eesti Vabariigi President põhiseaduse garantina teeb kaalutletud otsuse, ning soovib härra Alar Karisele vaimujõudu ja tarkust meie riigi õiguslike aluste edasisel kaitsmisel.