EKÕK lahkub ajaloolisest kantseleist aadressil Pikk 64
23. oktoober 2026
Sel nädalal jõudis lõpule Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) ja Tallinna linna vaheline kohtuvaidlus seoses ajaloolises hoones aadressil Pikk 64 asuvate ruumide üürimisega. Eesti Riigikohus keeldus Kiriku kassatsioonkaebust menetlusse võtmast, mistõttu jäi üürilepingu lõpetamist puudutav vaidlus edasise kohtuliku aruteluta.
See otsus sunnib Kiriku lahkuma ruumidest, kus on üle saja aasta katkematult asunud Tallinna piiskoppide kantselei ja tegutsenud kirikuvalitsus. Küsimus ei ole pelgalt üürilepingu lõppemises ja vajaduses vahetada aadressi. Jutt käib paigast, mis on peaaegu kakssada aastat seotud Eesti õigeusu ajalooga ning on ligikaudu sada aastat olnud kirikuvalitsuse alaline kodu. Selle aja jooksul on muutunud riigipiirid ja poliitilised režiimid, on elatud nii okupatsiooni- kui ka iseseisvusperioodidel, kuid selle hoone teisel korrusel asuv kirikuvalitsus on jätkanud oma tööd. „Meie jaoks seostub see paik püha piiskopmärter Platoniga, kes jõudis siin töötada ning mälestusväärse patriarh Aleksiusega, kes elas selles korteris ajal, mil ta oli Eesti metropoliit. Samuti metropoliit Korneliuse tööga. Nüüd lõpeb meie jaoks terve ajajärk,“ märkis piiskop Daniel.
Pärast Venemaa ja Ukraina vahelise sõja puhkemist sai EKÕK kanoonilisest sidemest Vene Õigeusu Kirikuga ajend muuta Eestis kirikute ja koguduste seadust. Selle käigus sattus Kirik poliitiliste võitluste ja tema vastu suunatud meediakampaania keskmesse. Samal ajal on EKÕK-ga seotud juriidilised isikud ja Kiriku esindajad täielikult järginud ning järgivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadusi.
Üürilepingu lõpetamine sai üheks lüliks Kirikut tabanud katsumuste ahelas. Meedias avaldatud teabe kohaselt ei ole vanalinna ruumide järele kuigi suurt nõudlust ning paljud neist seisavad tühjana. Tähtajatu üürilepingu lõpetamise otsuse tegi ühepoolselt Kesklinna linnaosavalitsus eelmise koalitsiooni ajal. See otsus ei olnud seotud kirikuvalitsuse-poolsete üürikohustuste rikkumisega. Kirikuvalitsus oli kohusetundlik üürnik ning otsis viimase hetkeni mõistlikku kompromissi, et jääda nendesse ruumidesse, kuid kahjuks see ei õnnestunud.
Loodame väga, et uued üürnikud oskavad nende ruumide ajaloolist ja vaimset tähendust vääriliselt hinnata.
Ajalooline ülevaade
Alates 1829. aastast on maja ajalugu olnud praktiliselt lahutamatult seotud Eesti Õigeusu Kiriku ajalooga. 1829. aasta lõpus osteti kinnistu koos sellel asuva hoonega Eestimaa vaimuliku valitsuse (kuni 1917. aastani tegutsenud asutus, mis oli praeguse kirikuvalitsuse eelkäija) majutamiseks ning õigeusu peakiriku vaimulike ja kirikuteenrite perede elukohaks. Kuni 1928. aastani oli kinnistusraamatutes märgitud, et maja kuulub õigeusu vaimulikule valitsusele.
Praegune hoone ehitati varasema hoone asemele aastatel 1878–1884 Pühima Sinodi vahendite eest ning osaliselt Tallinna õigeusu peakiriku koguduse rahastusel. 1918. aastal elas selles majas Tallinna piiskop Platon, kes arvati 2000. aastal pühakute hulka. Pärast piiskop Platoni märtrisurma 1919. aastal asus siin piiskopiresidents ning tegutses Sinod.
1940. aastal maja natsionaliseeriti. Sellest ajast alates on kiriku- ja piiskopkonna valitsus kasutanud hoones asuvaid ruume üürnikuna. Nii kuni 1917. aastani, okupatsioonide ajal kui ka Eesti iseseisvusperioodidel on aadressil Pikk 64 asuva maja teisel korrusel järjepidevalt paiknenud kirikukantselei.
2. oktoobril 2002 kiitis Eesti valitsus heaks Eesti Vabariigi ning Eestis tegutseva kahe õigeusu Kiriku vaheliste kavatsuste protokollide projektid. Dokumendid nägid ette kirikuvaraga seotud küsimuste lahendamist, sealhulgas selliste objektide puhul, mida tegelikult kasutas üks Kirik, kuid mille tagastamist taotles teine. Üks vaidlusalustest objektidest oli maja aadressil Pikk 64.
2002. aasta novembris tegi Tallinn ettepaneku anda Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) tasuta kasutamiseks hoone aadressil Pikk 66 tingimusel, et EAÕK loobub aadressil Pikk 64 asuva hoone tagastamise taotlusest. Lõpuks loobus EAÕK oma nõuetest ja võttis linna pakkumise vastu. 2005. aastal müüs EAÕK tasuta saadud hoone maha.
EKÕK (kuni 31.03.2025 MPEÕK) jätkas ka pärast seda aadressil Pikk 64 asuvate ruumide kasutamist tähtajatu üürilepingu alusel, täites kõiki lepingulisi kohustusi ning hoolitsedes üüritud vara korrashoiu ja heakorra eest.