EKÕK ja Kuremäe naisklooster pöördusid Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses kirikute ja koguduste seadusega
PRESSITEADE
08.10.2026
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja Kuremäe klooster esitasid Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebused. Vaidluse all on kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mis annavad mõlemale aega 28. detsembrini. Kui selleks ajaks ei ole sidemed Vene Õigeusu Kirikuga katkestatud, kavatseb siseminister pöörduda kohtusse nende sundlõpetamiseks.
Seadus räägib põhikirjadest ja seotusest. Tegelik siseministeeriumi soov puudutab aga seda, et kohalikud õigeusklikud loobuksid religioossetest sidemetest kirikuga, mis on eksisteerinud enam kui tuhat aastat.
„Kirikult ja kloostrilt ei nõuta lihtsalt paberi parandamist,” ütles kirikut ja kloostrit esindav vandeadvokaat Artur Knjazev. „Õigeusus ei saa kiriklikud reeglid ise ümber kirjutada ja jääda õigeusklikuks. Kes seda teeb, on loobunud tunnistamast seda usku, mida ta on seni valinud ja õigeks pidanud. Siseministeerium pakub valikut kahe võimatu asja vahel – vali teine kirik või me lõpetame su senise tegevuse ära.”
„Euroopa inimõiguste konventsioon näeb seda osa usuvabadusest, mis puudutab inimese veendumusi, absoluutse õigusena. Riik võib reguleerida seda, kuidas usku avalikult välja elatakse. Sundida inimest oma usku muutma ta ei tohi. Praegu tehakse täpselt seda,” lisas Knjazev.
Riigikohtu üldkogu jättis seaduse 8. juunil jõusse tõlgenduse abil, mille järgi on keelatud haldusside, mitte usuline side. Kuus kohtunikku seitsmeteistkümnest, nende hulgas Riigikohtu esimees, jäid eriarvamusele ja leidsid, et seadus ei vasta õigusselguse nõudele.
„Seda mõistet, mille abil seadus päästeti, ei ole seaduses endas mitte kordagi,” ütles vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus. „Siseministeerium on seejuures läbivalt seisnud selle eest, et katkestada tuleb nii halduslikud kui ka usulised sidemed. Kohtu tõlgendus on üks asi, tegelik ministeeriumi nõue teine. Ministeeriumi enda seisukoha järgi langevad kirik ja klooster seaduse keelu alla ning just sellele tuginedes survet avaldataksegi. Sellist survet ei tohi avaldada.”
„Ükski Eesti asutus ei ole tuvastanud, et kirik või klooster oleks midagi õigusvastast teinud,” märkis Evestus. „Ei kohtuotsust, ei süüdistust, ei menetlust. Karistus on olemas, aga tegu puudub. Meie kirik ega klooster ei ole kedagi ohustanud, ei saa ohustada ega taha seda teha. Ometi sekkutakse nende usulisse identiteeti.”
„Kloostris elab umbes 90 nunna, keskmine vanus üle kuuekümne. Nunnad on seal palvetanud juba rohkem kui 135 aastat. Nad palvetavad alati ka meie Eestimaa eest. Kui riigi julgeolekut suudab kõigutada üheksakümne vanema naise palve, siis probleem ei ole nunnades. Probleem on kuskil mujal,” ütles Knjazev.
Kirik jätkab siseministeeriumiga dialoogi. Kloostrit pole ministeerium eraldi kohtumisele kutsunud.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõustusid 27. juunil 2026. Seadus annab usulistele ühendustele kuus kuud, et viia põhikiri, juhatuse koosseis ja tegevus uute nõuetega vastavusse. Vaimulikele esitatavad nõuded jõustusid ilma üleminekuajata.
Vandeadvokaat Artur Knjazev
Advokaadibüroo Boutique Legal
Vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid