Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik esitas kohtusse kaebuse uue nime registreerimisest keeldumise osas
Pressiteade
14.02.2025
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogus menetlemise ajal jätkab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik oma õiguste kaitsmist ning vaidlustab tema suhtes tehtud põhjendamatuid otsuseid, tuginedes Eesti Vabariigi õigusaktidele.
16.01.2025 esitas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik taotluse uue nime – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik – registreerimiseks. MPEÕKi piiskop Danieli sõnul rõhutab uus nimi MPEÕKi kohalikku identiteeti ning näitab Kiriku pühendumust tegutseda kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, järgides samal ajal kiriklikke kaanoneid. “Saime 30.01.2025 Tartu Maakohtu registriosakonnalt määruse, millega keelduti meie taotletud nime registreerimisest. Oleme otsustanud selle määruse kohtus vaidlustada, kuna peame oma õiguste kaitsmist oluliseks”, sõnas piiskop Daniel.
Registriosakonna otsusest tulenevalt on uus nimi eksitav tegevuse eesmärgi ja ulatuse osas, kuna tekitab eksitava ettekujutuse sellest, et tegemist on kõiki Eesti õigeusklikke hõlmava Kirikuga. “Oleme seisukohal, et keeldumine nime “Eesti Kristlik Õigeusu Kirik” registreerimisest vajab selgemat põhjendamist. Praegune otsus tekitab küsimusi ja ei selgita piisavalt, miks valitud nimi ei ole sobiv. Eestis tegutseb mitmeid kirikuid ja usulisi ühendusi, kelle ametlikus nimes sisalduvad sõnad “Eesti” ja “Kirik”. Need sõnad on vajalikud, et tähistada nii geograafilist asukohta kui ka organisatsiooni olemust”, selgitas MPEÕKi esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev.
Registriosakonna keeldumine registreerida Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku nimi tekitab küsimusi võrdse kohtlemise osas, arvestades, et Eestis on ametlikult registreeritud mitmeid sarnaste nimedega usuorganisatsioone, nagu Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik ja Eesti Karismaatiline Osaduskirik, Eesti Täisevangeelne Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Uusapostlik Kirik Eestis ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik jt. “Need näited kinnitavad, et sarnaste nimetuste kasutamine on Eesti usuorganisatsioonide praktikas tavaline ning aktsepteeritud. Seetõttu on arusaamatu, miks meie Kiriku puhul on tehtud erand ning keeldutud nime registreerimisest”, ütles piiskop Daniel ja lisas, et maailmas on tavapärane, et ka samad religioonid jagunevad erinevate usuliste ühenduste vahel ning kõigil peab olema õigus end eraldi registreerida.
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et igasugune usuvabaduse piiramine peab olema demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud ja vajalik. “Antud juhul näeme selget vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida usutunnistuse, veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel. See on fundamentaalne õiguslik põhimõte, mida antud otsuses ei ole järgitud”, põhjendas vandeadvokaat Artur Knjazev kaebuse esitamist Tartu Maakohtusse.
“Meie hinnangul tähistab uus nimi meie Kiriku tegevuse eesmärki ja ulatust korrektselt – Eestis tegutseva kristliku õigeusu Kirikuna. See nimi erineb selgelt teistest usulistest ühendustest ning selle registreerimisest keeldumine kujutab endast usuvabaduse piirangu selget ilmingut”, sõnas piiskop Daniel.