Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik: Kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu ohustab usuorganisatsioonide põhiõigusi

Pressiteade  
24.01.2025

Juba üle aasta seisab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, sealhulgas olukorraga, kus riik ei pikendanud metropoliit Eugeni elamisluba. Viimase aasta jooksul on toimunud põhjalik dokumentatsiooni uuendamise protsess ning pideva tõendamise vajadus kiriku tegevuse seaduslikkuse osas. Kirik on järjepidevalt kinnitanud oma pühendumust tegutseda vastavuses nii Eesti Vabariigi seadusandlusega kui ka kiriklike kaanonitega, mis moodustavad usuorganisatsiooni tegevuse lahutamatu aluse.

Valitsuse poolt 23.01.2025 heakskiidetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu mõjutab otseselt usuorganisatsioonide tegevusvabadust ja õigusi Eestis. “Valitsuse heakskiidetud seaduseelnõu rikub usuvabadust ja on suunatud konkreetselt meie kiriku vastu, mida siseminister on korduvalt rõhutanud seaduse ettevalmistamise käigus. Kuigi valitsus põhjendab seadusemuudatusi julgeolekuolukorraga, on tegemist otsese sekkumisega usuvabadusesse, mis võib oluliselt piirata meie kiriku tegevust Eestis,” ütles piiskop Daniel.

Seaduseelnõu vastuvõtmisel võivad kiriku juriidilised isikud seista silmitsi sundlõpetamisega, kuna ettenähtud nõudeid on võimatu täita määratud aja jooksul. “Kavandatavad piirangud puudutavad kanoonilist õigust ning nõuete täitmine võib osutuda võimatuks põhjustel, mis ei sõltu kirikust ja tema kogudustest. Sunduslik kanooniliselt ebaseaduslik sidemete katkestamine oma patriarhaadiga ja üleminek teise patriarhaati on sekkumine usuühenduste siseellu,” selgitas piiskop Daniel.

Olukorra lahendamiseks on kirik astunud ennetavaid samme. Viimasel kiriku Täiskogu istungil võeti vastu oluline otsus kiriku nime muutmiseks. “Oleme esitanud taotluse uue nime – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik – registreerimiseks. See samm rõhutab kiriku kohalikku identiteeti ja näitab, et kirik tegutseb kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, järgides samal ajal ka kiriklikke kaanoneid,” lisas piiskop.

Kirik jätkab aktiivset tegevust tekkinud olukorra lahendamiseks, kaasates protsessi kogenud juriste, kes aitavad leida seaduslikke ja kanoonilisi lahendusi. Kirik otsib aktiivselt mõistlikke kompromisse, mis arvestavad kõigi osapoolte huvidega, säilitades samal ajal usuorganisatsiooni põhiväärtused. Esmatähtsaks peetakse koguduste liikmete õiguste kaitsmist, lähtudes nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka rahvusvahelisest õigusest. Olukorra tasakaalustatud lahendamiseks jätkub tihe koostöö kiriku Täiskogu liikmetega.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti raportis Ukraina inimõiguste olukorra kohta on samuti rõhutatud, et usuvabaduste piirangutel peab olema legitiimne eesmärk ja riiklik julgeolek ei ole rahvusvahelise ega EL õiguse kohaselt lubatud aluseks usuvabaduse piiramisel. Raportist tuleneb, et usuvabadus omab palju suuremat prioriteeti kui teised õigused ja riigi kohustus piirangute kehtestamisel on selgelt näidata, et piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed ning vähempiiravate meetmetega pole eesmärgi saavutamine võimalik.

“Kirik on alati püüdnud pidada konstruktiivset dialoogi riigiasutustega, et leida lahendusi, mis võimaldavad säilitada usuvabaduse ja tagada usklike õigused Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise õiguse raames. Siseministeeriumis toimunud esimesel kohtumisel lubati meile võimalust küsimuse lahendamiseks kanoonilisel teel, mis küll nõuab rohkem aega. Loodame väga, et see lubadus jääb kehtima,” rõhutas piiskop Daniel.

MPEÕK pressiteenistus
mpeok@orthodox.ee