MPEÕK esindajad tõstatasid ÜRO-s usuvabaduse rikkumiste küsimuse
ÜRO Inimõiguste Nõukogu 58. istungjärgul, mis toimub Genfis 24. veebruarist kuni 4. aprillini 2025, väljendas MPEÕK Tartu piiskop Daniel (Lepisk) muret Eesti kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) kavandatavate muudatuste pärast. Sõnavõtt toimus ÜRO liikmesriikide diplomaatide, ÜRO ametnike ning rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide esindajate ees.
Täpsemalt ütles Tartu piiskop Daniel: “Praegu arutab Eesti parlament seadust, mis keelab meil igasugused sidemed Venemaa Föderatsioonis asuva usukeskusega. Kanoonilisest sidemest loobumine on meie jaoks võimatu, kuna see on meie usu lahutamatu osa. Seaduseelnõu järgi vastutaks Eesti Õigeusu Kirik teise riigi usujuhtide tegude eest, mis on vastuolus individuaalse vastutuse põhimõttega. Peame Eesti võimude tegevust rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks ning näeme selles tõsist ohtu, mis võib viia ühiskondliku vihkamise ja inimõiguste rikkumisteni…”
Piiskop andis teada kavatsusest alustada aktiivset tegevust rahvusvahelisel tasandil usuvabaduse kaitseks, eesmärgiga saada õiguslikku ja diplomaatilist toetust vastuseks kavandatavast seadusest tulenevatele ohtudele usuvabadusele.
Eesti Õigeusu Kiriku esindaja seisukohti toetasid rahvusvaheline ühendus “Kirik ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu” ning ÜRO ECOSOC-i konsultatiivse staatusega organisatsioonid “Public Advocacy” ja VSI “Žmogaus teisių apsauga” (Inimõiguste kaitse).
“Public Advocacy” juht Oleg Denissov kommenteeris: “Meieni jõudis läbi ühenduse “Kirik ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu” Eesti Õigeusu Kiriku usklike pöördumine Eesti võimudega tekkinud probleemide kohta. Esitatud materjalide analüüs näitab, et kavandatavad kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatused, mis piiraksid usuorganisatsioonide vabadust valida ja säilitada kanoonilisi ning organisatsioonilisi sidemeid välismaiste usukeskustega, on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Need muudatused rikuvad usuvabadust, mis hõlmab usklike õigust iseseisvalt otsustada oma juriidilise ja organisatsioonilise struktuuri üle, sealhulgas välismaiste usukeskustega suhtlemise viiside ja vormide üle. Riigil ei ole õigust määrata usklikele nende usuliste veendumuste järgimise tingimusi ega nõuda ajalooliselt väljakujunenud kanooniliste sidemete katkestamist.
Omalt poolt jätkame Eesti Õigeusu Kiriku toetamist, pakkudes õigusabi kiriku huvide kaitseks nii ÜRO erimenetluste raames kui ka otseste läbirääkimiste kaudu rahvusvaheliste inimõiguste kaitse organisatsioonide esindajatega Genfis, New Yorgis ja Brüsselis. Samuti jätkame tööd OSCE, Euroopa Liidu inimõiguste kaitse institutsioonide ning teiste pädevate organisatsioonidega”.
Tartu piiskop Danieli sõnavõtu videosalvestus ÜRO istungite ametlikult veebilehelt:
Salvestus on samuti kättesaadav ÜRO istungite ametlikul veebilehel (alates 06:45)