Tallinna Jumalaema sündimise kirik tähistas 305. aastapäeva
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik
Pressiteade
23. september 2026
21. septembril 2026 tähistas Tallinna Jumalaema sündimise kirik (Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku kogudus) oma 305. aastapäeva. Tänapäeval on see üks kolmest Eesti vanimast puitkirikust.
Pärimuse kohaselt pühitseti kirik 1721. aastal just sel päeval (8. septembril vana kalendri järgi / 21. septembril uue kalendri järgi), mil õigeusu Kirik tähistab Jumalaema sündimise püha.
Sel aastal toimusid kiriku aastapäeva puhul Jumalaema sündimise kirikus püha eelõhtul ning 21. septembri hommikul pidulikud jumalateenistused, mida juhtis Maardu piiskop Sergi. Tava järgi lõppes pidulik liturgia ristikäiguga ümber kiriku.
„Meie kirik on juba killuke ajaloost. See on elav side mineviku ja oleviku, erinevate ajastute vahel: ajastute vahel, mis on üksteisest väga erinevad ja mõnikord vastuolulised, kuid mis on siin, selles pühas paigas, omavahel ühendatud. Ja mis kõige tähtsam – kirik ei ole ainult ajaloolisi ajastuid ühendav lüli, vaid ka vaimsuse sild. Selle vaimsuse, mis oli olemas palju sajandeid tagasi, mis on olemas täna ja mille puhul tahaks loota, et see jääb kestma igavesti. Selles seisnebki Kiriku eriline jõud – hoida usku, ühendada põlvkondi ja kanda evangeeliumi valgust läbi sajandite. Nagu Kristus ütles: ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu (Mt 16:18),“ märkis Tallinna Jumalaema sündimise koguduse eesseisja, preester Viktor Melnik.
Pärast jumalateenistuse lõppu toimus autasustamine: Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku autasudega tunnustati koguduse vaimulikke ja aktiivsemaid koguduseliikmeid nende pühendunud töö eest Kiriku heaks.
Tallinna Jumalaema sündimise kiriku ajaloost
Jumalaema Sündimise kirik ehitati 1721. aastal – aastal, mil Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahu, mis tähistas Põhjasõja lõppu.
Kuigi ehitustööd lõpetati juba 1721. aasta juunis, toimus kiriku pühitsemine pärimuse kohaselt 8. septembril (21. septembril uue kalendri järgi) – Jumalaema sündimise pühal. Selleks ajaks olid Peterburist kirikusse toodud Jumalaema Kaasani ikooni koopia. Õigeusklike poolt austatud Jumalaema pühakuju andiski kirikule teise nime – Kaasani kirik.
Algselt ehitati Jumalaema sündimise kirik Tallinna garnisonipolgu jaoks. Seejärel oli kirik peaaegu 200 aasta vältel kas üksikute polkude ja pataljonide käsutuses või Tallinna garnisoni peakirik.
Pärast Esimest maailmasõda, kui Vene impeerium kadus maailmakaardilt ning Tallinnast sai uue iseseisva riigi pealinn, algas kiriku ajaloos uus etapp. 22. novembril 1918. aastal muutus Kaasani kirik koguduse nõukogu taotluse alusel ja Tallinna piiskop Platoni (kes kuulutati 2000. aastal pühakuks ning piiskopmärtriks) otsusega Tallinna piiskopkonna kogudusekirikuks.
20. sajandi jooksul ja 21. sajandi alguses leidis aset arvukalt sündmusi, mille käigus muutus Eesti pealinna ilme. Muutused puudutasid ka Jumalaema sündimise kirikut. Kirik ja seda ümbritsev aed, mida piiras piirdeaed, jäid 20. sajandi esimese poole sõjategevuses puutumata, kuid pidid seisma silmitsi katsumustega rahuajal. Kaasani kirik elas üle vähemalt kaks tulekahju (1923. ja 2009. aastal) ning mitu vargust. 1970. aastatel, kiriku kõrval asuva tee laiendamise käigus, lammutati vana piirdeaed koos väikese Päästja kabeliga (praegune aed rajati juba 1980. aastatel), mistõttu vähenes märgatavalt ka kirikuaia pindala. Õnneks jäi Jumalaema sündimise kirik ise puutumata: seda ei suletud ega lammutatud ning see jäi – ja on tänaseni – tegutsevaks pühakojaks.
Viimase kümne aasta jooksul on kirik läbi teinud suure muutuse, mis sai võimalikuks tänu paljudele hoolivatele ja pühendunud inimestele. Alates 2016. aastast on Tallinna linnavõimude toetusel Jumalaema sündimise kirikus järk-järgult tehtud väliseid ja sisemisi restaureerimistöid, samuti tehtud korda kiriku ümbrus. Oma 300. aastapäeva tähistas kirik juba täielikult uuendatud ja restaureeritud kujul.
Tänapäeval toimub kirikus aktiivne koguduseelu ning koguduse liikmete seas on palju lapsi ja noori. Lisaks professionaalsele koorile tegutseb kiriku juures veel neli koori: harrastus-, noorte-, laste- ja märgilaulu (znamennõi) koor. Tegutsevad pühapäevakoolid lastele ja täiskasvanutele ning õigeusu noorteklubi.
Jumalaema sündimise kiriku ajaloos on oma jälje jätnud paljud tuntud inimesed. Mainigem neist vaid mõnda.
Selles kirikus ristiti kirjanik Fjodor Dostojevski (1821–1881) kolm vennapoega – tema vanema venna Mihhaili lapsed: Fjodor (30.12.1842), Maria (16.04.1844) ja Mihhail (15.12.1846). Kirikuraamatute sissekannete kohaselt olid nende ristivanemateks Fjodor Mihhailovitš Dostojevski ja vendade õde Varvara Mihhailovna Karepina.
Aastatel 1923–1939 oli kiriku eesseisjaks ülempreester Vassili Kamenev (1866–1939). Vabadussõja ajal, kui Punaarmee väeosad tungisid Eesti territooriumile, ei lahkunud isa Vassili, kes teenis tol ajal Vasknarva püha prohvet Eelija kirikus, oma kogudusest ning tegi kõik endast oleneva, et takistada sõjaoludes paanika tekkimist tsiviilelanikkonna seas. Ilmutatud julguse eest sai ta – tõenäoliselt ainsa vaimulikuna Eestis – Eesti sõjaväe ülemjuhatajalt kindral Johan Laidonerilt tänukirja.
1947. aastal teenis kirikus lühikest aega psalmilaulja ehk lugejana Aleksei Ridiger – hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II (1929–2008). Patriarh Aleksius II isa, ülempreester Mihhail Ridiger (1902–1962), oli kiriku eesseisja aastatel 1946–1962 ning jättis paljude inimeste südamesse hea mälestuse.
Selles samas kirikus alustas oma vaimulikku teed Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (1924–2018). 1930. aastatel, olles veel laps, oli Vjatšeslav Jakobs (metropoliit Korneliuse ilmalik nimi) selles kirikus altariteenijana. Hiljem, aastatel 1943–1945, teenis ta samas kirikus psalmilauljana ning aastatel 1945–1948 juba diakonina. Just selles kirikus pidas metropoliit Kornelius 20. septembril 1990. aastal, Jumalaema sündimise püha eelõhtul, oma esimese piiskopliku jumalateenistuse.