Tartu Georgi (Jüri) kogudus tähistab 180. aastapäeva
8.-9. novembril 2025 toimuvad Tartu püha Georgi (Jüri) kirikus juubeliüritused. Tartu on eriline linn Eestis – selle vaimne ja intellektuaalne pealinn. Olgu lisatud, et see on ka kristluse sünnikoht Eestis, kuna siia ehitati esimene kristlik kirik Eestis.
Püha Võidukandja Georgiuse kiriku rajas 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi vürst Jaroslav Tark oma kaitsepühaku auks (tema ristinimi oli Georgi ehk Jüri).
Kui 13. sajandil levis Eestisse katoliiklus, jäid õigeusu kirikud alles. 2025. aasta sügisel avastati Tartus Magasini tänaval arheoloogiliste väljakaevamiste käigus 15. sajandist pärit püha Nikolause õigeusu kiriku vundament. 15. sajandi lõpus teenis selles pühakojas püha Issidor, kes kannatas koos 72 koguduseliikmega tagakiusamise all. See kirik kuulus Pihkva kaupmeeste kaubahoovile ja tema lähedal, tänapäeva botaanikaaia territooriumil, asus Novgorodi kaupmeeste kaubahoovile kuulunud püha Jüri kirik.
Need kirikud pole tänapäevani säilinud, kuid püha Jüri kirik on Tartus siiski olemas. 8.-9. novembril tähistatakse siin mitmeid märgilisi aastapäevi: esimese püha Jüri kiriku esmamainimise 995. aastapäeva, praeguse püha Georgi (Jüri) koguduse asutamise 180. aastapäeva (1845) ja praeguse püha Georgi (Jüri) kiriku pühitsemise 155. aastapäeva (1870).
Kuid see pole veel kõik! 180 aastat tagasi, 1845. aastal, teeniti Tartus esimene eestikeelne õigeusu liturgia. Tegelikult võib seda aastat pidada eesti õigeusu alguseks. 1840. aastatel hülgasid eesti talupojad massiliselt ja vabatahtlikult luterlikke kogudusi, sest luterlikke kirikuid kontrollisid baltisaksa mõisnikud, kellest paljud suhtusid talupoegadesse ülbelt ega pakkunud abi saagi ikaldustest tingitud näljahäda-aastatel.
Baltisakslased tegid kõik endast oleneva, et pöördumist õigeusku takistada, kiusasid pöördujaid taga, kuid tulutult – tuhanded talupojad pöördusid õigeusku. Kui alguses lootsid mõned naiivselt, et “tsaariusku” pöördumine toob kaasa mingeid eeliseid, isegi maaomandi, sai peagi kõigile selgeks, et õigeusku pöördumine ei paku mingeid maiseid eeliseid. Sellest hoolimata jätkus üleminek.
Kui 1845. aastal asutati eestlaste Püha Jüri kogudus (1030. aasta koguduse mälestuseks), peeti eestikeelseid jumalateenistusi esialgu Jumalaema uinumise kirikus, seejärel ajutises kirikus renditud pinnal ja lõpuks, 1870. aastal, pühitseti sisse oma kirik. Kui 1846. aastal oli registreeritud 973 koguduseliiget, siis 1913. aastaks oli see arv tõusnud 1611-ni. 70 aasta jooksul (1848–1918) pidas kirik ülal kogudusekooli, pakkudes head algharidust enam kui tuhandele eesti lapsele.
Pidulikud üritused kestavad kaks päeva. Laupäeval, 8. novembril 2025 kell 10:00 algab eestikeelne jumalik liturgia, mille teenib Tartu piiskop Daniel koos vaimulikega. Oodatakse külalisi erinevatest Eesti linnadest. Pärast teenistust, umbes kell 13:45, toimub huvilistele kirikus ekskursioon eesti keeles, mille viib läbi koguduseliige professor Ljubov Kisseljova.
9. novembril, pärast pühapäevast liturgiat, kell 13:00-14:40, toimub kiriku juures kellalöömise meistriklass ja kirikukellade kontsert. Kellalööja ja muusikapedagoog Bogdan Berjozkin (Saksamaa) demonstreerib oma oskusi kaasaskantaval installatsioonil. Kirikuhoovis toimub samal ajal väike heategevuslaat ning pakutakse teed ja saiakesi. Müügil on ka raamat “Tartu Püha Jüri õigeusu koguduse ajalugu”, mille kogudus andis välja 2025. aasta kevadel oma aastapäevaks. See põhjalik uurimus (168 lehekülge põhiteksti ja 264 lehekülge lisasid) põhineb arhiivimaterjalidel, kuid pakub samas elavat lugemist. Kell 15:00 toimub kirikus kirikukooride heategevuskontsert, kus esitatakse kirikulaule eesti ja kirikuslaavi keeles. Sissepääs on ainult kutsetega, kuna kirikuruum on väike ja ei mahuta kõiki aga YouTube’is pakutakse otseülekannet.
Allikas: Tartu püha Georgi (Jüri) koguduse veebileht
