Православная Церковь

изначально понятие «православие» означало утверждение истины и отвержение ложных еретических учений. Напр., праздник Торжества Православия в 1-е воскресенье Великого Поста был учрежден в 843 г. в честь победы Седьмого Вселенского Собора (787 г.) над ересью иконоборчества. После отпадения Римской Поместной Церкви от полноты истины (окончательно оформленного в 1054 г.) понятие «православный» стало употребляться еще и как самоназвание Восточной Церкви, в отличие от Западной, или Римо-Католической.

Õigeusu Kirik

algselt tähendas mõiste «õigeusk» tõe kinnitamist ja ketserlike väärõpetuste kõrvaleheitmist. Näiteks seati Suure Paastu esimesel pühapäeval pühitsetav Õigeusu Võidu püha sisse 843. aastal Seitsmenda Kogumaapealse Kirikukogu (787. a.) poolt ikoonilõhkumise väärõpetuse üle saavutatud võidu auks. Pärast Rooma Kohaliku Kiriku tõe täiusest äralangemist (mis toimus lõplikult 1054. aastal) hakati mõistet «õigeusk» kasutama veel ka Ida Kiriku nimetusena, vastandina Lääne ehk Rooma-Katoliku Kirikule.