Церковнославянский язык

богослужебный язык Русской Православной Церкви и других Православных Церквей славянских народов. Возник в 9 веке как язык благовестия Евангелия для славян, при переводе Священных писаний св. равноапостольными Кириллом и Мефодием. Азбука церковнославянского языка состоит из славянских и греческих букв, многие употребляемые в нем слова имеют также греческое происхождение. В сравнении с совр. русским языком церковнославянский передает тончайшие оттенки духовных понятий и состояний, а потому незаменим в православном богослужении.

Kirikuslaavi keel

Vene Õigeusu Kiriku ja teiste slaavi rahvuste õigeusu Kirikute jumalateenistuste keel. Tekkis IX sajandil kui slaavlastele Evangeeliumi kuulutamise keel ning loodi Pühakirja tõlkimisel pühade apostlisarnaste Kirillose ja Methodiose poolt. Kirikuslaavi tähestik koosneb slaavi ja kreeka tähtedest, paljud selles kasutatavad sõnad pärinevad kreeka keelest. Võrreldes kaasaegse vene keelega annab kirikuslaavi keel edasi vaimulike mõistete ja seisundite palju peenemaid nüansse ning on seepärast õigeusu jumalateenistustel asendamatu.