Tallinna Neeva Aleksandri katedraal
Vaimulikkond
-
Metropoliit Eugeni
eesseisja
-
Протоиерей Александр Ручкин
Vaimulik
-
Протоиерей Леонтий Морозкин
Vaimulik
-
Протоиерей Иувеналий Каарма
Vaimulik
-
Иерей Георгий Коршак
võtmehoidja
-
Иерей Аристарх Свиридецкий
Vaimulik
-
Протодиакон Димитрий Огольцов
Vaimulik
-
Диакон Вячеслав Зарецкий
Vaimulik
-
Диакон Серафим Альтсаар
Vaimulik
-
Диакон Сергий Плясунов
Vaimulik
Ajalugu
Ehitamise aeg: 1895 – 1900 (arhitekt Mihhail Preobraženski)
Kiriku pühitsemine:
30. aprillil 1900 Riia ja Mitava ülempiiskop Agafangel (Preobraženski) poolt
Kõrvalaltarid: Põhjapoolne altar pühitsetud püha suurvürst Vladimiri auks, lõunapoolne – Radoneži vaga Sergi auks
Püha Neeva suurvürst Aleksandri katedraal ehitati XIX sajandi lõpus õigeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Šahhovskoi (1852-1894) juhtimisel. Katedraali ehitus läks maksma peaaegu 600 tuhat rubla.
Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobraženskilt (1854-1930). 4. mail 1893.a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks.
30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon.
Peatöövõtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinnasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga.
20. augustil 1895. aastal onnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust.
1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermanni tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898. aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt.
Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288,8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit.
Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga.
Fassaadi mosaiik on eesti arhitektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest.
Algselt, vastavalt M. Preobraženski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI-XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kõik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobraženski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt-Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt.
Peaaltari aknad kaunistas vitraažidega Sankt-Peterburgi meister E. Šteinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi.
Peaaltari ikooni – Euharistia sakrament – maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi.
Nelja Evangelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobraženski eskiiside järgi.
Katedraali kaks keskmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku kroonlühtrite järgi.
Kõik kolm aujärge on valmistatud Tallinna meistri Kopiovski poolt valgest marmorist, mis annetati katedraalile vene kaupmeeskonna poolt.
Uus katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitava piiskopi Agafangeli poolt. Kuremäe kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Katedraali õnnistamisel osales ka Kroonlinna püha Joann.
Saksa okupatsiooni ajal oli Neeva Aleksandri katedraal suletud. 1945. aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti õigeuskliku kirikuelu keskus. Raske ja vastutusrikas töö — katedraali valmistamine taaspühitsemiseks ja jumalateenistuste taastamiseks — anti Aleksei Ridegerile, tulevasele Moskva ja kogu Venemaa patriarhile Aleksius II-le.
XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. Restaureeriti fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega.
Neeva Aleksandri katedraal on üks õigeusu keskustest Eestis: siin toimuvad igapäevased jumalateenistused, samuti kõik pühadeteenistused. Katedraali juures töötavad mitmed pühapäevakooli klassid (nii lastele kui ka täiskasvanutele), suur õigeusu kirjanduse raamatukogu, sotsiaalosakond.
Источник: hramy.ee